Avaldus tuleb esitada vähemalt 1 kuu ja mitte rohkem kui 6 kuud enne soovitud abielu sõlmimise kuupäeva. Mõjuval põhjusel võib perekonnaseisuametnik tähtaega lühendada.

Jah, perekonnaseisuametnik saab abielu sõlmida ka väljaspool ametit — näiteks teie valitud kohas. Selle eest võib olla lisatasu. Samuti saab abielu sõlmida kirikus, notari juures või välisesinduses.

Alates 1. jaanuarist 2024 on Eestis samast soost paaridel võimalik sõlmida abielu. Perekonnaseadust muudeti 2023. aastal.

Abielu sõlmimiseks Eestis peab välismaalane viibima Eestis seaduslikult. Vajadusel tuleb taotleda viisa või elamisluba. Abielu sõlmimine ise ei anna automaatselt elamisluba.

Jah, kui vaimulikul on Siseministeeriumi poolt antud perekonnaseisutoimingute tegemise õigus. Sellisel juhul on kiriklik laulatus juriidiliselt kehtiv ja kantakse rahvastikuregistrisse. Eraldi riiklikku registreerimist ei ole vaja.

Abielludes saab valida varaühisuse (vaikimisi), vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe. Valiku saab teha abielu sõlmimise avalduses või sõlmida abieluvaraleping notari juures.

Abielu registreerimise riigilõiv on 70 €, mis katab abielukande tegemist rahvastikuregistrisse. Kiriklikul laulatusel kehtib sama riigilõiv. Notari juures abielu sõlmimisel riigilõivu ei ole, kuid notaritasu on ~77–80 € (64 € + km). Kiireloomulise abielu lisatasu on 30 €.

Abielu sõlmimise avalduse saab esitada elektrooniliselt e-rahvastikuregistri kaudu aadressil rahvastikuregister.ee. Selleks on vaja mõlema abielluja ID-kaarti või mobiil-ID-d. Avaldus esitatakse digitaalselt, kuid abielu sõlmimise tseremoonia toimub siiski kohapeal.

See lehekülg keskendub abielu sõlmimisele. Abielu lahutamine kohtus on reguleeritud perekonnaseadusega (PKS). Lahutuse saab vormistada perekonnaseisuametis vastastikusel kokkuleppel või kohtus, kui üks abikaasa sellega ei nõustu. Täpsema info saamiseks pöörduge juristi poole.